Maali klassiruumis inimeste -2

野の草 水彩
野の草 水彩

*See on väljamõeldud lugu。ei oma mingit seost ühegi reaalse inimesega。

ühel päeval、Õpetaja tõi maali teemaks roosi.。Mulle meeldib lilli vaadata、Ma ei oska hästi joonistada。Eelkõige ei meeldi mulle see, et sellel on okkad.。Tundub, et see valutab ja ma ei saa oma kätt ega harja liigutada.。

Õpetaja ütleb, et roosi pole vaja joonistada.、Mul pole muid ideid, seega ei jää muud üle, kui roose joonistada...。Siiski、Siiski、On。Arvan, et suudan just tänaseks midagi väga hästi joonistada. Hehehe、Pole nii, et ma seda kaua teinud olen, aga lõpuks ometi näitan oma võimekust...! Hoides tagasi soovi tahtmatult ümiseda,、Olin selle joonistamisest haaratud。Oeh、See on täpselt paras kogus väsimust.。

Lilled õitsevad alles järgmisel korral.、Lillede joonistamise nipp on joonistada nii palju kui võimalik korraga.。kääri käised üles、Kui ma ei suutnud muud, kui ettepoole kummardada, mõtlesin: "Ah? See on minu lõuend."。Heli heli muutus sujuvamaks.。Tooli taga kiirgas mu uus lõuend puhast valget ilu...。

 

絵画教室の人々−1

ウィリアム・ブレイク 憐れみ 水彩
ウィリアム・ブレイク 憐れみ 水彩

*See on väljamõeldud lugu。ei oma mingit seost ühegi reaalse inimesega。Ärge vihastage, kui näete välja nagu keegi。

Mulle meeldib maalida。Kui ma olin laps, siis mind meelitati ja öeldi, et olen selles hea.、Mäletan, et joonistasin nii kõvasti, sest mind kiideti.。Minu kooliõpetaja pani selle näitusele väljaspool kooli ja ma sain palju tunnistusi.、Kooliaasta edenedes、Millegipärast hakkasin just joonistades tundma ümbritsevate silmade valgeid.。Nüüd tunnen oma vanemaid õnnelikuna ainuüksi oma raamatuid ja märkmikke avades.、Enne kui arugi sain, lõpetasin joonistamise.。...ja ma unustasin maali.。

Kümne aasta pärast、mõtlesin äkki。Sugulased ütlesid ka selliseid asju nagu: "Sa oled isekas laps."、Ma tundsin nii, nii et kehitasin õlgu.、Tegelikult pole kaugeltki isekas、やりたいことを我慢して生きてきたのかも知れないなあって私っていつも気がつくのが人より遅いんです

ゲージュツの道は険しく遠い(らしい)その長〜い道程から見れば先生も私たちも大した違いはないだろうが隣の席にちょっと先生が筆を入れると急になんだかよく見えてしまうもう先生の絵に洗脳されちゃっているのかなベテランはその辺がわかってらっしゃるのか「先生これちょっと良いでしょう?」と挑戦的に見せる本当に満足しているのか「手出し無用」とバリアを張っているのかは新人では窺い知れぬ奥深さ

私などこうはいかぬ先生の顔を見るなりなぜか謝ってしまう「済みません全然思うように描けなくって」思う通りに描ければ教室になど通わないと頭の中とまるっきり正反対のことを口が勝手に喋ってしまう自分の口ながらコントロールできず口の代わりに手が勝手に絵を描いてくれれば嬉しいのだがどうも自分の手は筆(と包丁と掃除機アンド洗濯機)に触るのは遺伝的に苦手らしいのだそれは私のせいではない

 

 

それは忘れてもいい

 

アンドリュー・ワイエス 水彩
アンドリュー・ワイエス 水彩

ここ半年ばかりいろいろと「お勉強」中です

esiteks、旧人類の象徴燦然たる「パソコンのお勉強」(新人類はパソコンが育ての親だ)3ヶ月前ウィンドウズからマックに換えた「使い勝手がいいだろう」とか言われてもそもそもパソコンの使い勝手という感覚が既に未知の世界同時期にマックに合わせてiphoneに携帯も換えたマックに合わせた方が使い勝手が良いと言うススメに従ったのだが単純に勉強科目数が増えただけのような気もしないではない

他にも似たようなお勉強の必要がどんどん出てくるその度に強く感じるのは情けないほど基本的なことがわかっていないという事実ある知識があってもそれがひとつながりの形を作るような覚え方をしていないかあるいは興味が薄くて断片のままに忘れ去られていたんだな、see tähendab。

つまり私の頭の中には何かの破片のような目先の断片知識だけがあちこちに散らばっているだけでそれらを組み合わせた全体がどんなものなのかが見えてこない深い靄の風景が広がっているぞっとするおそろしく寂しい風景だ

よくもまぁこれで今まで生きてこられたものだと我が運の良さに感謝の日々死ぬまでこの運が続きますようにお酒なんか飲んでる場合じゃないと思いつつ,ついグビリとやることだけは忘れない