
Eile (20., 16.) algas "Sinise Kajaka Seltsi maalinäitus":00kuni)。Töö transpordiks autole laadimisel、Märkasin seda esimest korda。"See on kõik!、See pole lõppenud."。
Kui sellele tagasi mõtlen (eksponeeritud töö oli ``peas juba valmis'')、Veel üks töö minu ees、Tunnen, et kukun kohe kuristikku、Proovin seda kuidagi päästa、Olin mitu päeva intensiivraviosakonnas ja tegin kõvasti tööd.。
See on pilt, mis tekitas minus tunde, et kukun kuristikku.。Ma proovisin kõike, kuid、See võib olla juba kukkunud。Kuidagi、See näeb välja nagu põrgumaastik。Lisasin "sinise"、Sest ma tundsin end nii sinisena。väärtusetu ravi、Tunnen end nagu arst, kes vaatab halvasti surevale patsiendile.。
Vaatasin seda pettumusega、See hakkab mulle tunduma haletsusväärse "autoportreena".。1950Vanamoodsa roboti kuju 2000. aastatest、See on autoportree, millel on pöörane üleskeeratav "aju".。"Ükskõik, mida ma joonistan、Pean alati meeles, et "need kõik on autoportreed".、Selles mõttes、Seda ei saa eksisteerida mujal kui minu maalil.、Ma hakkan mõtlema。mitte eriti lõbus、Eluviis ja selle väljendus on kallistused。aga、Võib-olla peaksin proovima praegu veel ühe joonistada. Pilt ise näib nii ütlevat.。"See, kui alasti sa võid olla, on erinevus autentsuse ja autentsuse vahel."、Kas need olid kellegi sõnad?、Ma ei mäleta, kas need olid minu enda mõtted.、Rohkem kui sellise pildi joonistamine、Võib-olla kuulun (mõneks ajaks) Gagetsi perekonda...。

